„Parem hilja kui mitte kunagi“, kõlab levinud ütlemine. Kas see on ikka tõsi? Ühe USAs läbi viidud uuringu väitel on 20% töötajatest kroonilised hilinejad ja see trend läheb üha halvemaks. Töötaja, kes hilineb iga päev tööle 10 minutit, on sisuliselt saanud aastas ühe puhkusenädala lisaks. Hilinemise tõttu kaotavad USA ettevõtjad 3 miljardit dollarit aastas. Hilinemine on moodsa aja haigus, millele leitakse tuhandeid põhjendusi. Ühelt poolt tundub, et järjest enamate kohustuste lisamine ikka sama pikka tööpäeva lihtsalt tekitabki rohkem põhjuseid hilinemiseks. Samas pole hilinemine halb mitte ainult ootajatele, vaid stressi allikaks ka hilinejale endale, kuna annab pideva signaali, et ta ei suuda isegi väikeste asjadega toime tulla. On see siis hilinemine koosolekule, lapse lasteaia jõulupeole või kaks päeva tagasi oodatud e-kirja saatmine – kõik nad on tihti „põhjusega“. Mis aga on need põhjused?

Populaarse ajajuhtimise spetsialist Julie Morgenstern jagab hilinejad kahte gruppi: ühed hilinevad tehnilistel, teised psühholoogilistel põhjustel. Kui sa jääd regulaarselt hiljaks erinevalt – kord 5 minutit, kord 10, kord 2, kord 40 – siis on ilmselt põhjus tehniline. See tähendab, et sa ei oska hinnata tegevuste pikkust – on see siis dušši all käimine, autosõit või kohvipaus. Lahendus on nädala-kahe jooksul panna kirja, kui palju tegevused reaalselt aega võtavad. Kaua kulub sõidule kontorisse (mitte kui palju sa arvad teadvat, et kulub, vaid tegelikult mõõdetud aeg), mitu minutit läheb riietumisele, kaua võtab aega kiire vestlus kolleegiga, jne. Tehnilistel põhjustel hilinejal pole lihtsalt head mõõdetud ülevaadet erinevatele tegevuste kuluva aja hulgast.

Veel üks tehniline hilinemise põhjus on oskamatus öelda „ei“ – seda just olukordades, kus on ebatavaliselt kiire. Siis võib isegi väike palve korraks ühele lühikesele küsimusele vastata või vastutulek kolleegile enda niigi kriitilise graafiku veelgi rohkem sassi lüüa. Siinkohal on mõistlik harjutada endale lihtsaid lauseid, millega palve viisakalt tagasi lükata –  näiteks „Ma väga tahaksin sind aidata, aga ma olen praegu juba hiljaks jäämas“ või „Ma tegelen sellega heameelega ühe tunni pärast, kui ma olen kohtumiselt tagasi jõudnud“.

Teine lugu on psühholoogiliste hilinejatega – need on inimesed, kes hilinevad alati sama palju. Kolleeg, kes tuleb alati koosolekule 3 minutit hiljem, on psühholoogiline hilineja – see tähendab, et ta suudab saabuda alati õigeks ajaks, ta lihtsalt otsustabki tulla 3 minutit hiljem. Põhjuseid on mitmeid. Ühelt poolt võib olla tegemist tähelepanuvajadusega või tähtsuse tunnetamisega või väikese mässuga – ma lihtsalt ei tee seda, mida teised minult ootavad. Samas võib olla tegemist adrenaliinisõltlasega, kes vajab selliseid väikeseid mini-kriise (hilinemine on seda kahtlemata), et tunda ennast vajalikuna. Ning üha kasvav grupp on „ärevad rabelejad“, kes lihtsalt kardavad tulla liiga vara, et siis „läheb aeg oodates raisku“. Siinkohal on mõistlik alati endaga midagi asjalikku (näiteks lugemismaterjali) kaasas kanda, et tõepoolest tekkiv ootepaus millegi mõistlikuga täita.

Veel üks oluline tähelepanek! Tihti võib kohata inimesi, kes hilinemise vältimiseks oma käekella mõned minutid varasemaks keeravad. See aga tegelikkuses ei toimi ja võib töötada suisa vastupidiselt. Esiteks ei likvideeri see hilinemise põhjust (on see siis tehniline või psühholoogiline), teiseks tekitab teadmine ettekeeratud kellast võltskindluse (et aega on) ja kolmandaks on ettekeeratud kell lihtsalt ebatäpne ning õigeks ajaks jõudmine veelgi enam raskendatud.

Kindlasti ei ole lahendus ka „pool tundi varem kodust välja minna“, nagu soovitatakse paljudes õpikutes. Samuti pole mõistlik plaanida jõuda 10 minutit varem. Mõlemal juhul tundub, et „aega on küll“ ja liiga varane kohalejõudmine ei meeldi kellelegi. Parem soovitus on määrata endale kindel siht jõuda kohtumisele näiteks 2 minutit varem! 2 minutit on küllalt väike aeg, et ei tundu raiskamisena ja samas piisavalt täpne, et vältida „pluss-miinus 5 minutit“ lähenemist.

Lõpetuseks tuleb aga möönda, et alati ei ole hilinemist tänu mõnele ettenägematule ummikule või kriisiolukorrale võimalik vältida. Mida siis teha? Absoluutselt parim lahendus on enne kohtumise (või muu tähtaja) algust anda teisele poolele teada, et sa hilined ja kui palju sa hilined. Sest teades sinu hilinemise aega saavad teised teha otsuse, et kas ootavad sind ära, alustavad muude teemadega või planeerivad oma aja teisiti. Kunagi ei maksa mõelda, et „pole mõtet enam teatada, jõuan kohe-kohe 5 minuti pärast“ – selline olukord just tekitabki stressi, ebaviisakat suhtumist ja pahameelt. Inimesed ei pane pahaks mitte hilinemist, vaid teadmatust.

Ongi selleks korraks kõik. Minu soovitus on võtta üks näpunäide korraga. Kui oled selle ellu viinud, proovi järgmist. Kõiki korraga rakendades võid jääda ajahätta ja seda me just siin ju praegu vältida üritamegi. Head ajajuhtimist!

Ardo Reinsalu

Jõuludega seostatakse ikka rõõmu, ootust ja rahu. Seetõttu tuleb ehk veidi üllatavana, et sel aastal Inglismaal läbi viidud 1500 inimest hõlmanud uuringu tulemusena peetakse jõule finantsmurede järel teiseks oluliseks stressi allikaks! Jõulustressi sümptomid võivad olla peavalud, raskused kontsentreerumisel, isu muutused ja lihtsalt väsimus. Põhjuseid on ilmselt palju – olgu see siis vajadus leida muude tegevuste kõrvalt lisaaega jõuludeks ettevalmistuste tegemiseks või püüe täita nii enda kui teiste ootusi jõulude olemuse kohta. Mida siis ette võtta ehk kuidas vältida jõuludega seonduvat stressi?!

Kui juba jõulud on number 2 stressi allikas ja finantsmured esimesel kohal, siis nende kombinatsioon on ilmselt tappev. Kuidas leiad raha kõikide nende ettevalmistuste ja kingituste, ürituste ja muude kohustuste jaoks? Kergemaks ei tee olukorda ka üldine surve kaubanduskettide poolt üha rohkem tarbida ja finantsteenuste poolt pakutavad tarbimislaenud. Õnneks on üks olulisemaid stressi vältimise nippe kindla plaani loomine. Otsusta kohe ära, et kui palju saad lisaks tavalistele väljaminekutele jõuludele eraldada. Siinkohal soovitatakse võtta plaanitud numbrist veel 10% maha, kuna see kulub pakkepaberitele, kaunistustele ja muudele väikestele ettenägematutele kuludele. Siis jaga see raha omakorda ettevalmistuste ja kingituste vahel. Nüüd on sul olemas eelarve, mis vastab sinu vajadustele ja muretsemiseks põhjuseid vähem. Järgmine samm on muidugi ostude nimekirja koostamine. Nimekirjad vähendavad stressi (sest sa ei pea muretsema, mida osta), aitavad kontrollida kulutusi (vähem emotsionaalseid oste) ning hoiavad kokku aega (väheneb poodides asjade otsimisele kulunud aeg).

Rahvamassid, müra, järjekorrad ja ummikud – veel üks pühadega süvenev fenomen, mis on oluliseks stressi tekitavaks allikaks. Loomulikult oleks kõige õigem teha oma vajalikud ostud ja käigud võimalikult varakult, soovitavalt veel novembris, enne jõuluhulluse algust. Kuid ka detsembris saab valida ostlemiseks aegu, mil inimesi tavalisest vähem. Kui sul on võimalus tööle tulla pisut hiljem, siis on hommik kell 9:00 kõige ladusam aeg kaubanduskeskuste külastamiseks. Inimesi on vähe, ummikud selleks kellaajaks vaibunud ja eelnevalt koostatud ostunimekirja toel saab poole tunniga tehtud rohkem kui pärasttöisel ajal mitme tunniga. Ja veel üks oluline detail – võimalusel käi poes üksi, sest perega ja eriti lastega võib stressitase kiiresti lakke tõusta ja mõned ostud jäävadki tegemata.

Kuna aasta lõpul on tavapärasest rohkem üritusi ja kohustusi, siis tekitab pinget veel teadmine, et ka igapäevaste koduste toimetuste jaoks tuleb aega leida. Paljud planeerivad jõulueelseid suurpuhastusi, küpsetamisi ja kodu kaunistamist. Nüüd… kui võimalik, siis soovitatakse kasvõi korra aastas lükata mõni taoline kohustus enda pealt ära. Miks mitte tellida koju professionaalne koristaja? Jah, tegemist on täiendava väljaminekuga. Samas tasub tellida tavalisest põhjalikum puhastus, mida nagunii endal keeruline läbi viia ja seda enam pühade-eelsel ajal! Ehk siis – püüa ennast vabastada natukenegi tavakohustusest, et jõulukohustuse jaoks mahti leida. Leppige näiteks sõpradega kokku, et üheks õhtuks saadate oma lapsed nende juurde hoida ja teisel õhtul hoiate sõprade lapsi. Nii tekitad endale vaba õhtust aega, mille jooksul saad teha hulgaliselt rohkem tegevusi kui pere kõrvalt. Samuti on väikeste lastega peredes kingituste pakkimine delikaatne teema.

Kahtlemata on eriti vahva kui õnnestub kohustused muuta huvitavateks tegevusteks. Lastega koos piparkookide küpsetamine ja kaunistamine tekitab hulgaliselt kingitusi ning ühtlasi moodustab perega koos veedetud kvaliteetaja. Isegi kodu koristamisest võib korra aastas teha meeldiva mängulise võistluse (mida küll kahjuks regulaarselt ei õnnestu korrata :).

Üks „hea“ pühadeaegne stressiallikas oleme me ise. Kui meil tavaliselt enda jaoks aega napib, siis nüüd on seda eriti raske leida. Stressi vältimiseks on kindlasti oluline tegeleda endale mõnu pakkuvate tegevustega. Olgu selleks siis trenn, paar tundi SPA-s või lemmikmuusika kuulamine – kõik nad aitavad pühadeaegset stressi maandada. Detsembrikuu on täis erinevaid kontserte ja üritusi – võta plaani vähemalt osadele neist jõuda, sest lõppude lõpuks… jõuluaeg on rõõmu ja rahu aeg. Võtame aega selle nautimiseks!

Ardo Reinsalu