Mida olen hakanud seoses ajajuhtimisega teistmoodi tegema? E-posti vaatan nüüdeks harvemini ja pigem siis kindlatel aegadel. Enamasti selekteerin kohe kirjad nendeks, mis kohe või samal päeval vastamist vajavad ning nendeks millele vastamine võtab kauem aega.

Mittekiirete, süvenemist nõudvate (ajamahukate) kirjadele vastamisega püüan tegeleda mõned korrad nädalas – seda siis ajal kui pole segavaid faktoreid. Ja tõepoolest, võttes end kokku ja alustades vastamist ühele kirjale (mis enam ei kannata edasilükkamist), tekib motivatsioon tegeleda ka teiste edasilükatud (vastamata) tegevusega. Enamasti suudan ma siis ühe hooga ära mitmed tegemata tööd.

Tehtud-tegemata-töösolevate kuhjade koostamiseni pole jõudnud veel, kuid üsna palju aitas ainuüksi see, kui kaotasin laualt 5-6 kategooriasse lahterdamist võimaldava süsteemi ja asendasin selle kahe sahtliga – minu jaoks kolm virna küll, aga tähenduses: pole kiiret (ootavad, tegelen siis kui aega on), aeg-ajalt (mingi perioodi jooksul) vajaminevad paberid ja kohest (2-3 päeva jooksul) tegemist nõudvad asjad. Ja asjade ülesleidmisele on palju aidanud see, kui kirjutuslaual on sahtleid paberite jmt paigutamiseks vähem – varem oli mul 8 ääreni täis lauasahtlit, kust asjade otsimiseks kulus üsna palju aega, nüüd on 4 sahtliga laud ja kõik vajalik kiiremini üles leitavad.

Olin (ja olen ka praegu ilmselt) tüüp, kellel mitu asja korraga tegevuses. Mõnda aega olen proovinud keskenduda korraga vaid ühele tõsisemale ülesandele. Ajakulu kokkuhoidu pole hinnanud, kuid seda pean märkima, et suudan nüüd lühema perioodi jooksul mitu suuremat tööd ära teha.

Pille Tammpere
Tallinna Kiirabi koolitusõde