Plokkidena planeerimine ehk ühesuguste tegevuste grupeerimine päevaplaanis on mitmete ajajuhtimistehnikate oluline osa. Kogu soovitus baseerub faktil, et logistiliselt ja kontsentratsiooni mõttes nõuab ühesuguste tegevuste tegemine vähem aega ja ressurssi kui erisuguste ülesannete vaheldumisi täitmine. Kõige lihtsam näide on ilmselt kontorist väljas toimuvad kohtumised. Kui sa juba oled sunnitud pea ees liikluskeerisesse tormama ja porikalossid jalga tõmbama, miks mitte siis käia läbi kõik vajalikud kohtumised korraga?! Kui sa aga oled võtnud arvuti taga töötamiseks eraldi aja, siis tee ära nii palju kui korraga võimalik. Näiteks võrdluseks halb ja hea päevaplaan (sama taustaga tegevused on sarnased):

Minule tehti juba keskkoolis väike test, et kas ma olen öökull või lõoke. Mitte et ma lennata oskaks, vaid kas minu füsioloogiliselt aktiivne aeg jääb hommikusse või pigem õhtusse. Kindlasti oled tähele pannud, et osad inimesed tahavad tulle tööle teistest varem, et teha rahulikult hulk tööd ära enne, kui enamus kolleege kontorisse saabuvad. Muidugi võib olla üks põhjusi lihtsalt vaiksem keskkond või vajadus viia lapsed varakult lasteaeda, samas on mitmel sellisel inimesel hommikune aeg tõesti produktiivne. Töö lausa lendab käes ja tavaliselt saab enamus päeva tööst tehtud just neil varastel hommikutundidel. Nendel ei ole probleemiks ka varakult ennast voodist välja ajada. Siiralt võib loota, et televisioonis hommikul Terevisiooni saate tegijad on kõik hommikuinimesed. Ei tahaks kuidagi õhtuinimesi kell 3 hommikul tõusma sundida.

Teine osa inimesi on need, kes hommikul kohe kuidagi "maast lahti" ei saa, kelle arusaamine varasest tõusmisest jääb kella 10-11 vahele ja kes käivad hommikul kontoris krillis silmadega ringi, kohvikruus käes ning üritavad tänast kuupäeva meelde tuletada. Ehk siis mina!  Teiste minusuguste jaoks on hommik ilmselt vale aeg mingit tööd ära teha. Meie produktiivne aeg jääb pärastlõunasse või õhtusse. "Õhtuinimesed" võivad jääda tavalisest kauemaks tööle, teha enamus tööd peale seda kui teised on läinud. Nende jaoks ei ole mingi probleem istuda kontoris kella kaheksa või üheksani igal õhtul.
Kolmandaks võib eristada "pärastlõunainimesi" – need, kelle aktiivsem aeg on just peale lõunat. Huvitaval kombel kuuluvad tavaliselt nende hulka müügimehed. Kõige rohkem suuri müügitehinguid tehakse ära pärastlõunases saginas kui ümberringi helisevad telefonid ja kolleegid sagivad siia-sinna. Võib ju olla, et osa tehingute õnnestumises on süüdi pärastlõunaselt unisemad kliendid, aga see ei muuda fakti, et pärastlõunatüüpi inimesed aktiveeruvad just peale keskpäeva.

Muide – ega asjata määrata produktiivset aega just õpilastel. Teatavasti on õppimise edukus otseselt sõltuv sinu keha kellast. Hommikuinimestel soovitatakse tegeleda õppimisega ja eksamiks valmistumisega võimalikult vara päeval – igal juhul mitte hilja õhtul. Õhtuinimesed seevastu võivad rahulikult just õhtul oma eksamiküsimuste tuupimise kallale asuda.

Olles endale teadvustanud oma produktiivset aega, tuleb seda arvestada meie päevaplaneerimise juures ja planeerida sinna need 1-2 kõige olulisemat tegevust! Oma produktiivse aja kasutamine tähtsate ülesannete korraldamiseks aitab tõsta tunduvalt töö efektiivsust. Lisaks on raskete probleemide kallal töötamine kergem endale aktiivsuselt sobivamal ajal. Kasuta seda teadmist ja jälgi edaspidi, kuhu planeerid oma olulised ülesanded!