Kõigepealt pane päevaplaani kõige olulisemad tegevused. Lihtne, eks? Aga millised on need kõige-kõige? Siinkohal tasub järgida mõnda kuldreeglit.

Kõige olulisemad on tegevused, mis olid tänase tähtajaga, aga mingil põhjusel ei jõudnud valmis. No ikka juhtub – kas tuli mõni ootamatu külaline või jooksis arvuti kokku. Loomulikult ei tohi teadlikult venitada, aga alati peab olema valmis ootamatusteks. Nii, kribinal krabinal kirja siis ülesanded, mis olid tänaseks, aga ei jõudnud valmis.

Teine kuldreegel väidab, et iga päev on 1-2 üliolulist tegevust, mis annavad 80% kogu päeva töötulemusest. Sul on lihtsalt vaja need 1-2 olulist asja üles leida ja kohe esimesena ära planeerida. Tegelikult on ju lugu nii, et kõiki töid ei jõua me iga päev ülitäpsest planeerimisest hoolimata tehtud. Oluline on alustada ja teha ära enim tulemust andvad tööülesanded. Siis ei ole väga lugu kui mõned vähema tähtsusega tegevused tõesti teise päeva lähevad. Hea planeerija arvestab alati tegeliku eluga, mis teatavasti pole täiuslik. Me ei saa kõike ette näha ja ennetada. Küll aga saame me kõigepealt teha ära olulised asjad ja alles seejärel ülejäänud, mis tagab meile keskmisest parema efektiivsuse oma tööülesannete täitmisel.

Veel üks esmapilgul väheoluline otsus on see, et kuhu need 1-2 tähtsat tegevust homses päevas planeerida? Tegelikult pole see nii väheoluline midagi. Teatavasti sõltub töö efektiivsus tugevasti meie fokuseeritusest ja vaimsest valmisolekust. Seetõttu tuleb jälgida oma produktiivset aega!